Haanja vald
 
 Kultuuripärandi aasta logo
 
2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid.
Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida - kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored.
Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit". Seda, mida ja kuidas me täna hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama.
  
Vaata lähemalt kultuuripärandi aasta 2013 lehelt.
 
 
Kultuuripärandiaasta 2013 FOTOKONKURSS "AJA RING"`

TÄNAME KÕIKI OSALEJAID.

AITÄH TEILE Einar Kaunis, Õie Kender, Mai Kodas, Ingmar Muusikus, Sirje Salu, Ants Isak, Katrin Planhof, Ülle Haili, Sirje Moorus, Lehte Sild, Aili Valb,Pilvi Raudsepp ja Tiina Veskioja.

Vaata pilte fotogaleriist.

 

 
 
 
 

Kultuuripärandi varamu on mitmekesine, sisaldades nii pärandi vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit, kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. 

Oleme asunud kokku koguma Haanja valla kultuuripärandit, et kõik  väärtustamist vääriv oleks  ühest kohast leitav. Allolevate linkide kaudu leiate pärandkultuuri objekte mis on riikliku kaitse all, võetud kohaliku kaitse alla,kantud pärandkultuuri objektide nimekirjavõi väärtustatud 20.sajandile iseloomuliku (või erilise) arhitektuuripärandina. Nimekiri ei ole täiuslik, sest täielikult on kajastamatavaimne kultuuripärand, fotokogu on poolik, iseloomustusi ja lugusid on puudu ning kindlasti on Haanja vallas veel palju väärtuslikku, mida pole veel jõutud üles tähendada. 

Kutsume kõiki üles täiendama juba olemasolevat nimekirja, kogudes oma kodukohaga seotud lugusid-legende, pildistades materjaalselt säilinud pärandit  ja vaimse pärandiga seotud tegevusi.   

 HAANJA MÕIS, SAALUSE MÕIS ja VIITINA MÕIS (pdf) 

ROGOSI MÕIS, VANA-LAITSNA MÕIS , LUUTSNIKU MÕIS , VASTSELIINA MÕIS ja MISSO MÕIS (pdf)

 

 *****************************************************************************************************************

Meie kultuuripärandi kogumisel ja talletamisel on juba ära tehtud suur töö ja digitaliseritud andmete varasalved näivad põhjatutena.  Huvilistel tasub uurida järgnevaid internetilehekülgi.

  • ·         Eesti folkloristide server Haldjas sisaldab suulist pärimust, folkloori ja rahvausundeid. Rõuge kihelkonna ajaloolise traditsiooni leiab aadressil http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/rouge2/.  Sellelt lingilt võib lugeda näiteks selliseid lugusid:  

 

Plaksi kooliõpetaja Kristian Säinas olnud inimene, kes asutanud Haanjas laulukoori, kõneleja olevat ise laulnud nimetatud õpetaja laulukooris kaasa. Esialgu olevat lauldud neljal häälel ainult vaimulikke laule, hiljemini tulnud juure isamaa laulud päämiselt, lauljate hulgas on tuntud huvi just ilmalikkude laulude vastu ja laulmine mitmel häälel olevat saanud nii rahvapäraseks, et pea igas talus, kus aga olnud rohkem noori, lauldud kahel või kolmel häälel, samuti osanud lauljad kõik noodikirja lugeda.

 

Peale maade kruntimist olevat alanud ka talude ostmine, esimesi ostjaid olnud Sormul, Raibakas jt, siis on jäänud ostmine soiku. On kardetud kõrgeid hindu, alles 1883. aastal ostetud mõisa uuelt omanikult 25 talu, siis tulnud jälle seisak. 1900. aastal on müüdud Laitsnas viimased talud. Ostjaid on tulnud palju väljastpoolt – Võrumaa jõukamatest kihelkondadest ja Viljandimaalt mulke. Kilomanni külas on ainult kaks-kolm endist peremeest paigale jäänud, teised olevat kõik võõrad. Viimasel ajalgi asuda valda võõraid setude näol.                                                                                                                                                                            

 

 

Häda, kui vallamaja on piiri ääres. Rogosi ja Vana-Laitsna valla liitmise korral Võru maavolikogu poolt otsustati uue vallamaja asukohaks määrata senine Vana-Laitsna vallamaja. Rogosi valla elanikud ei taha aga sellega leppida, leides otsuse olevat ühekülgse ja takistuseks senise Rogosi valla elanikkonnale, kuna Vana Laitsna vallamaja asub valla ühel serval, Läti piiri ääres. Rogosi vald palub nüüd maavalitsust otsust revideerida ja uueks vallamajaks määrata Pundi koolimaja, mis pole piiri lähedal.

1.okt. peeti Haanjas laata. Konstaabel avastas Lätist toodud salakaupa (kummist kingi ja kalosse). Konstaabel konfiskeeris salakauba koos hobuse ja vankriga. Konstaablile tungiti kallale, et salakaup röövida.

  • ·  Lõuna-Eesti pärimuse portaalist LEPP leiate jutte, laule, endeid ja uskumusi, mida on siinsetest kihelkondadest hoiul Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Keele Instituudi kogudes.  Portaal asub aadressil   http://www.folklore.ee/lepp/. Mõned näited, mida portaalist leida võib:

 Tütärlaste kiigulaul.
Nüüt umma kirju kiigu pääl,
ua äälmä hällü pääl.
Häälkõ, häälkõ mi sõsari,
leelotege linnukõsõ.
Ütel kotun mi kasvi,
ütel peeti piiga hammõ,
ütel panti pallai pääle.

Rogosi vallas Pillardi külas võttis kord üks mees, Kandi Madis, naist. Kiriku juurest koju sõites nägid pruut ja peigmees väikest musta koera, kes jooksis hobuse ees. Kumbki ei ütelnud teineteisele, sest arvas, et teine ei näe. Peigmees mõtles, et see võis olla naabri Anu nõidus, kes tahtis oma tütart Madisele mehele panna. Ka mõrsja oli kurb, sest ta teadis, et see hääd ei tähendanud. Kodus hakati sööma ja jooma, kui Tõistre Anu astus sisse ja ütles, et tulnud mõrsjat kaema, aga too on nii norus. Siis astus Anu poja manu ja puhkus paar korda. Kohe muutusid noorik mehega soendiks ja läksid läbi pajaaugu välja. Kevadest kuni rukkipõimmiseni käisid soendid kahekesi metsas. Rukkilõikamise ajal juhtusid Hutitaja põllu pääle. Sääl hoidis tütarlaps last. Ta ei tundnud hunte ära, sest mõtles neid koerteks ja andis neile leiba. Siis muutusid soendid jälle inimesteks. Mehel oli üks sõrm ära söödud teiste huntide poolt. Pärast kutsutigi meest Soe Madiseks. Ta sõitis ära viimati Venemaale.

 

HEAD AVASTAMISRÕÕMU!!